Mis on Androidi tegevused ja milline on nende elutsükkel?

Mobiilirakenduste arenduse üks põhimõisteid on Activity kontseptsioon, mis on rakenduse aluseks, seekord näeme, millest need koosnevad ja milline on nende elutsükkel.

Androidi ametlikult arendaja lehelt leiame täpsema selgituse, mida tegevused kujutavad (https://developer.android.com/guide/components/activities/intro-activities) siin näeme üldistust nende ja nende elutsükli kohta.

Oleme juba näinud, et Androidi rakendus koosneb erinevatest graafilistest komponentidest või vaadetest ning lisaks on neil kataloogistruktuur, mis võimaldab graafilisel liidesel olla rakenduse loogikast sõltumatu, ekraane hallatakse läbi xml-failide, mis sisaldavad küljenduste ehk sisuhaldurite ja loogika kallal töötatakse Tegevusklassile vastavates tegevustes, on ka teine mõiste nimega killud, mis tegevuste sees elavad, aga sellega tegeleme hiljem.

Aktiivsusklass on rakenduse üks peamisi komponente. Need on täpselt rakenduste loomise aluseks, kuna haldavad süsteemi loogikat ja seda, millega kasutaja suhtleb. Androidi rakendus algab tegevuse eksemplariga, millel on rakenduse töös hoidmiseks määratud elutsükkel.

Enne elutsüklisse sukeldumist on väga oluline teha selgeks, et mobiilirakenduse toimimine erineb teiste rakenduste toimimisest, mobiilirakendusel ei ole konkreetset lähtepunkti, erinevalt töölauarakendusest, mis käivitub läbi main( ) meetodil, saab rakenduse käivitada mis tahes selle ekraanilt (see ei tähenda, et me ei saaks käivituskäsku anda).

Sisemiselt tehakse ekraanide vahetamisel kõne tegevuste vahel (või asendatakse fragmendid samas tegevuses) ja samamoodi rakenduste vahel vahetades kutsutakse rakendus välja, kutsudes välja selle algtegevuse.

Rakendus koosneb tavaliselt mitmest ekraanist, mis võrdub mitme tegevusega, mis omavahel suhtlevad, kuigi on juba mainitud, et rakendust saab käivitada igast tegevusest, tegevus on alati määratletud põhitegevusena MainActivity ( kuigi see ei pea tingimata olema esimene, mis tuleb kuvada) ja sealt märkige uute tegevuste või fragmentide väljakutsumisega süsteemis navigeerimise lähtepunkt.

Manifestifail (AndroidManifest.xml)

Eelmises sissekandes rääkisime manifestifailist, see on konfiguratsioonifail, mis võimaldab parameetristada rakenduse põhielemente, siit leiate teavet nagu rakenduse ID, nimi, ikoon, selles sisalduvad tegevused, muude oluliste üksuste hulgas ka load.

Kui tegevus on loodud, hoolitseb androidStudio automaatselt selle parameetrite määramise eest failis AndroidManifest.xml ning seejärel saate lisada ka filtreid või atribuute, et määrata rakenduse täiendavaid toiminguid, näiteks on eelmisel pildil näha, et MainActivity on tegevussüsteemi peamine (enim näidatud) alates lisatakse sellele varaga <action android:name="android.intent.action.MAIN" />

Tegevuse elutsükkel.

Tegevus läbib selle täitmise ajal mitu olekut, need olekud tekivad kasutaja suhtlemisel tegevusega, näiteks kui see siseneb, lahkub, uuesti siseneb või kui see suletakse, võimaldab android meil kõiki neid olekuid juhtida rea määratletud meetodid, mida saame käitumise haldamiseks rakendada, näiteks saate ekraani muutmisel videopleieri peatada või rakendusest väljumisel ühendusprotsesse tühistada, Androidi arendaja lehelt leiame nende meetodite üksikasjad (sealt leiame ka järgmine diagramm, mis näitab, kuidas see töötab:

Vaatame iga oleku kokkuvõtet:

• onCreate()

  See meetod luuakse tegevuses vaikimisi ja aktiveeritakse, kui see hakkab meetodi setContentView() kaudu viitama graafilisele osale vastavale paigutusele, see on esimene meetod, mis käivitatakse.

• onStart()

  Kui onCreate() suletakse, muudab tegevus olekut loodud olekust alustatud ja see esitatakse kasutajale, siin muutuvad vaade ja tegevus interaktiivseks.

• Lühidalt()

  Pärast tegevuse algust muudetakse olekut onResume(), mis vastutab kasutaja interaktsiooni teabe töötlemise eest, siin tuvastatakse ja jäädvustatakse kõik, mida kasutaja sisestab.

• onPause()

  Kui tegevus kaotab fookuse ja see katkeb, kutsutakse pausi olek välja näiteks siis, kui kasutaja vajutab tagasi nuppu või muudab ekraani, tähendab see, et tegevus on tegevuse sulgemise ajal veel osaliselt nähtav.

  Sellest olekust saate uuesti naasta funktsioonidesse onResume() või onStop()

• onStop()

  See olek algab siis, kui tegevus pole kasutajale enam nähtav, põhjuseks võib olla see, et tegevus on kustutatud, peatatud tegevus aktiveeritakse uuesti või alustatakse uut, sel juhul ei ole peatatud tegevus enam nähtav kasutaja. kasutaja, siit saate helistada onRestart() või onDestroy()

• on Restart()

  Süsteem siseneb sellesse olekusse, kui peatatud tegevust kavatsetakse uuesti alustada, siin taastatakse tegevuse olek selle peatamise hetkest ja tehakse väljakutse onStart()-le.

• onDestroy()

  Lõpuks kutsub süsteem selle meetodi välja enne tegevuse kustutamist, see on viimane olek, mille tegevus läbib ja rakendatakse siis, kui peab olema tagatud tegevuse kõigi ressursside sulgemine või vabastamine.

Neid meetodeid saab projektis rakendada järgmiselt:

Nii et rakenduse käivitamisel näeme käitumist logcatis.

Ja ongi kõik, sellega näeme, millest tegevused koosnevad ja kuidas elutsüklit kontrollida saame, siis saame baasrakendusega edasi töötada.

See võib teile ka huvi pakkuda.

Kas soovite selle kirje kohta midagi lisada või kommenteerida? tehke julgelt….Ja kui teile meeldis... Kutsun teid jagama Y Tellige, klõpsates nupul "Liitu selle saidiga", et kuulda rohkem selliseid postitusi 😉