Mobiilne arvutitehnoloogia – tehnoloogia
Mine sisu juurde

mobiilne arvutitehnoloogia

mobiiltehnoloogia

Reklaamid

Mobiiltehnoloogia on mobiilsides kasutatav tehnoloogia. Mobiilse koodijaotusega mitme juurdepääsu (CDMA) tehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Alates selle aastatuhande algusest on tavaline mobiilseade muutunud lihtsast kahesuunalisest piiparist mobiiltelefoniks, GPS-navigatsiooniseadmeks, statsionaarseks veebibrauseriks ja kiirsuhtluskliendiks ning pihuarvutite mängukonsooliks. Mitmed eksperdid väidavad, et arvutitehnoloogia tulevik on mobiilne andmetöötlus koos traadita võrguga. Mobiilne andmetöötlus tahvelarvutite kaudu on muutumas populaarsemaks. Tahvelarvutid on nüüd saadaval 3G ja 4G võrkudes.

4G võrk

4G mobiilsidevõrkude üks olulisemaid omadusi on kiire pakettedastuse või kanalitesisese liikluse purske domineerimine. Samad koodid, mida kasutatakse 2G/3G võrkude jaoks, rakenduvad 4G mobiil- või traadita võrkudele. Hiljutised uuringud on näidanud, et traditsiooniline avatud süsteemi vastastikuse ühenduse (OSI) mudelil põhinev mitmekihiline võrguarhitektuur ei pruugi sobida 4G mobiilsidevõrkudele, kus lühikesed paketttehingud on kanalisiseste liikluse oluline osa.

 Kuna erinevatelt mobiiltelefonidelt pärinevad paketid kannavad täiesti erinevat kanali füsiognoomiat, peab vastuvõtja piiratud aja jooksul täitma kõik vajalikud algoritmid, nagu kanali hindamine, interaktsioonid kõigi ülemiste kihtidega ja nii edasi.

5G võrgud

Viie aasta pärast (olles aastal 2020) ümbritsevad inimkonda kiiremad ja võimsamad traadita võrgud. Praegu põhinevad meie nutitelefone ja Interneti-ühendusega seadmeid toidavad võrgud peamiselt 3G- ja 4G-tehnoloogiatel. 5G nime all tuntud suure jõudlusega viienda põlvkonna tehnoloogia on aga kohe nurga taga ja see tõotab meid viia suurematesse kõrgustesse.

5G-d peetakse ülioluliseks, kui rääkida asjade Internetist (IoT), mis on antud ideele hõlmata praktiliselt kõike ja kõike Internetis. Miljardeid andureid manustatakse autodesse, kodumasinatesse, tervisemonitoritesse, turvasüsteemidesse, ukselukkudesse ja kantavatesse esemetesse. Analüütikafirma Gartner ennustab, et võrku ühendatud seadmete arv kasvab ligikaudu 5 miljardilt 2015. aastal 25 miljardini 2020. aastal.

Fujitsu juhtiva mobiiliarhitekti Femi Adeyemi sõnul. Meil on sildid, mis annavad meile teada, kus meie lapsed on ja millal nad koju naasevad, ning autosid juhitakse maanteedel autonoomselt.

Lisaks on 5G võrgud ligikaudu 20 korda kiiremad kui 4G võrgud. See kiirus avab põnevaid uusi võimalusi. Isejuhtivad autod võivad teha ajakriitilisi otsuseid. Videovestlused loovad illusiooni, et kõik viibivad samas ruumis. Ja linnad saavad jälgida liiklusummikuid, parkimisnõudlust ja saastetaset – ning vastusena neid andmeid reaalajas oma nutikale sõidukile või mis tahes seire eesmärgil kasutatavale nutiseadmele edastada.

Andmesidekiiruse osas otsustasid nad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) andmetel, et 5G-ga ühilduv võrk peab pakkuma andmesidekiirust kuni 20 Gbps (gigabitti sekundis), mis on 20 korda kiirem kui 1 Gbps. 4G võrgud. 5G võrkude abil avab see mobiilsidevõrkude kaudu juurdepääsu nii kõrgema eraldusvõimega 4K videosisule kui ka holograafilisele tehnoloogiale. PyeongChangi 2018. aasta taliolümpiamängudel tutvustatakse 5G-tehnoloogiat.

Operatsioonisüsteemid

Nutitelefonidele on saadaval erinevat tüüpi mobiilioperatsioonisüsteeme (OS), sealhulgas Android, IOS, Blackberry OS, WebOS, Symbian, Bada ja Windows mobile. Kõige populaarsemad on Android ja Apple'i iPhone. Androidi mobiilioperatsioonisüsteemi (OS) töötas välja Google ja see on esimene avatud lähtekoodiga mobiilioperatsioonisüsteem, mis tähendab, et see on iga mobiiltelefoni mobiilsidevõrgu jaoks tasuta.

Alates 2008. aastast võimaldavad kohandatavad operatsioonisüsteemid kasutajal alla laadida rakendusi või rakendusi, näiteks mänge, GPS-i, utiliite ja muid tööriistu. Iga kasutaja saab luua ja avaldada oma rakendusi, näiteks Apple'i rakenduste poes. Palm Pre, mis kasutab WebOS-i, millel on Interneti-funktsioonid ja mis toetab Interneti-keskseid programmeerimiskeeli, nagu Cascading Style Sheets (CSS), HTML ja JavaScript. Research in Motion (RIM) Blackberry on nutitelefon, millel on multimeediumipleier ja kolmanda osapoole tarkvara installimine.

Nutitelefonide tulevik

Järgmise põlvkonna nutitelefonid on kontekstiteadlikud, mis kasutavad ära nii manustatud füüsiliste andurite kui ka andmevahetusvõimaluste kasvavat kättesaadavust. Üks selle jaoks rakendatud põhifunktsioone on see, et nutitelefonid hakkavad isikuandmeid jälgima, kuid kohanduvad individuaalsete kavatsuste alusel vajaliku teabe ennetamiseks. Uute telefonidega koos avaldatakse uusi rakendusi ja üks neist on röntgeniseade, mis näitab teavet iga asukoha kohta, kuhu telefon on suunatud. 

Üks asi, mida ettevõtted teevad, on tarkvara väljatöötamine, mis kasutab ära täpsemaid asukoha tuvastamise andmeid. Nagu kirjeldatud, tahavad nad muuta telefoni virtuaalseks hiireks, mis suudab reaalses maailmas klõpsata. Näiteks kui suunate telefoni

Koos nutitelefonide tulevikuga tuleb ka teise seadme tulevik, mida tuntakse kui "Ominitouch". See seade võimaldab vaadata ja kasutada rakendusi käsivarrel, käel, laual, seinal või mis tahes muul igapäevasel pinnal. Seade kasutab puutetundliku anduri liidest, mis võimaldab kasutajal sõrmepuudutusega ligi pääseda kõikidele funktsioonidele. See töötati välja Carnegie Melloni ülikoolis. See seade kasutab projektorit ja kaamerat, mis on asetatud inimese õlale ning millel pole muid juhtnuppe peale inimese sõrmede.

Järeldus

Viimase kümnendi jooksul on maailma vallutanud nutitelefonid ning viimasel ajal on areenile tulnud ka tahvelarvutid. Nendel mobiilseadmetel on nüüd märkimisväärne mõju meie igapäevaelule ja need määratlevad ümber viisi, kuidas me teabele ligi pääseme ja teistega suhtleme. See ei tulene mitte ainult riistvarast, vaid ka spetsiaalsest tarkvarast, millel need seadmed töötavad, ja eriti nende operatsioonisüsteemidest.

 Nii nagu arvutis saab käitada erinevaid operatsioonisüsteeme (nagu Windows, Linux, BSD jne), käitavad nad nüüd ka nende operatsioonisüsteemide erinevaid versioone, mille jaoks need olid loodud ja erijuhtudel isegi operatsioonisüsteeme, mida need ei ole loodud jaoks.